The run around Peninsula

Eile kirjutasin oma postitusse, et pole ammu jooksmas käinud oma valulike põlvede tõttu ja et sellest pole mingeid muutusi olnud. Ja peale seda tulin mõttele, et läheks prooviks teha kerge jooksu. Etteruttavalt mainin, et peale eilset jooksu täna mu põlved ei valuta. Täiesti müstiline :)
Niisiis läksin ma jooksma mõttega, et jooksen palju jõuan ja võtan vaikselt.

Peninsula poolsaar- Kas/Turkey

Peninsula on koht kus olen tavaliselt jooksmas käinud ja see on üks poolsaar siin minu kodu lähedal. See poolsaar on siis piirkond kus asuvad villad ja hotellid. Vaade, mis avaneb selle poolsaare iga nurga pealt on lihtsalt võrratu. Roosad ja punased lillepõõsad ja -puud kõrvuti merevaate ja loojuva päikesega. Niimoodi on ju hea joosta ja vaadet nautida. Siiani olen läinud jooksma ja siis kusagilt maalt tagasi pööranud, jooksnud näiteks 4km ja siis tagasi läinud, nii et kogupikkus on 8km siis. Aga kuna ma eile mingit distantsi omale valmis ei mõelnud siis lihtsalt jooksin ja mõtlesin, et tunde järgi vaatan, millal tagasi pööran. Kui olin jooksnud m6ned kilomeetrid, möödusid minust ka paar teist jooksjat ja hakkasin vaikselt mõtlema, et kui äkki prooviks täna ringi peale jooksta. Kui olin umbes poolel maal, tuli üks neist varasematest möödujatest mulle vastu. Ja siis oligi asi otsustatud, mõtlesin et kui pikk see maa enam ikka olla saab kui ta mulle juba vastu tuli. Nii siis jooksingi rõõmsalt edasi ja ei läinudki kaua kui olin juba teisel pool saart omale tuttavas kohas. sealtmaalt oligi ainult mõned kilomeetrid veel lõpuni jäänud. Olin küll autoga seda maad enne läbi sõitnud ja iga kord oli see tundudnud mulle päris pikka maa. Aga üllatuseks seda joostes ei tundunudki see ring nii pikk ja ka ei tekkinud mul ühtegi väga rasket hetke. Pean küll tunnistama, et kuna tee on väga mägine, siis paaril korral mäkketõusul kõndisin, sest ei juglenud oma põlvede pärast üle pingutada. Kõik muljed on aga üdini positiivsed ja plaanin homme minna uuesti sama distantsi jooksma :)
Hetkel olen ma nagu vaeslaps- mul pole pulsikella, mu iPhone ja iPod mõlemad ei tööta. Seega ei saanud ma aega mõõta ega Endomondot kasutada et näha distantsi pikkust, ka pidin jooksma ilma muusikata. Nii et kahjuks ma oma distantsi pikkust nüüd täpselt ei teagi ja ka aega mitte. Aga kuna ma tean et ringi pikkus ümber Penninsula poolsaare on u. 12km, võin öelda et koos jooksuga koju ja tagasi võib distants olla u. 13-14 km vahel. Aega vaatasin kui kodust ära läksin ja tagasi jõudsin, nii et umbes 1:15-1:30h.
Tean, et paljude jaoks on see distants täiesti tavaline ja igapäevane, aga minu jaoks oli see kõige pikem maa mida olen siiani jooksnud. Väga uhke tunne on :) Nüüd on mul palju positiivsem enesetunne poolmaratoni jooksmise suhtes tuleval kevadel. Kui vaadata, et pool sellest distantsist ei tulnudki mulle nii raskelt, siis on vaja lihtsalt kõvasti trenni teha kuni suudan ka kaks samasugust ringi järjest ära joosta. Hetkel mõtlen lihtsalt et siiani on tegu olnud vist ikkagi minu enda laiskusega, pean ennast rohkem proovile panema, sest tundub et jõudu ja võhma mul jagub.

Mõned tähelepanekud iseendale:

1. Kindlasti on vaja uusi jooksutosse- praegused tossud on küll uued aga tundub et pole piisavalt põrutust pehmendavad, ja sellest ka võib olla tulenevad põlvevalud?
2. Pulsikell on ka vaja osta!
3. Olen rohkemaks võimeline kui ise arvasin, seega peaksin ennast rohkem pushima ja lõpetama selline lazy ass olemise.
4. Ei tohi trenni lõpetada iga kord kui raskeks läheb.
5. Treening plaan on vaja koostada ASAP!